Vee-elustiku
väärtuslike elupaikade kaitseEmajõe vanajõed
unikaalsed ökosüsteemid Alam-Pedja Natura 2000 kaitsealal
Alam-Pedja looduskaitseala üheks väärtuslikumaks komponendiks on Emajõgi koos vanajõgede ja luhtadega. Emajõe üldpikkus on 100 km, ühendades Võrtsjärve Peipsi järvega. Arenguloo käigus on Emajõe voolusäng väga tugevasti muutunud. Paljud endised sängiosad on säilinud omapäraste veekogudena, niinimetatud vanajõgedena (ka soot või koold). |
 Emajõgi ja vanajõed Alam-Pedja looduskaitsealal. |
Alam-Pedja looduskaitsealal on 55 vanajõge, nende kogupikkus ja pindala kaitseala territooriumil on tunduvalt suurem kui praegusel jõesängil. Vanajõgedest on kujunenud unikaalsed ökosüsteemid. Eriti rikkalik on vanajõgede kalastik, paljude kalaliikide jaoks on vanajõed koos üleujutatavate luhtadega ideaalseks paljunemispaigaks. Uuringud on näidanud, et siia rändab kudema väga palju kalu nii Peipsi järvest, Võrtsjärvest kui ka teistest Emajõega seotud veekogudest. Kalade noorjärkude arvukus võib tõusta kohati isegi 1 miljoni isendini kuupmeetri vee kohta. Emajões ja vanajõgedes esinevate kalade hulgas on mitmeid üleeuroopalise kaitseväärtusega kalaliike – tõugjas, vingerjas, hink ja võldas, aga ka palju kalastajate seisukohalt olulisi kalu, näiteks haug, koha, ahven, latikas, säinas. Vanajõgedes tekib talviti (mõnikord ka suvel) hapnikupuudus. Loomulik kaitsereaktsioon oleks elukõlbmatuks muutunud vanajõest hapnikurikkasse Emajõkke põgenemine. Paraku ei ole see alati võimalik. |
Probleemid Madala veega talvedel aastatel vanajõgede veeühendus Emajõega katkeb, kuna ühenduskoha on ummistanud liivast ja mudast settevall. Hapnikuta vanajõkke lõksu jäänud kalad võivad hukkuda. Selle ärahoidmiseks tuleb vanajõgede otstesse kogunenud setted eemaldada. | ||
 Madala veega perioodidel ühendus Emajõega katkeb (joonis: A.Tavita). |
Alam-Pedja kalade jaoks on oluline veel luhal asuvate koelmute võsast puhastamine, kärestikel kudeva tõugja koelmute kaitse ja noorte tõugjate kalamajanduslik taastootmine jõgedesse asustamiseks. |
Keskuse tutvustus
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud ühing, mis tegeleb peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega.
Elupaikade kaitse
Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse.
LIFE projektid
2022. aasta septembris algas viieaastane projekt LIFE Baltic Sturgeon. Lõpule on jõudmas Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse uuringud ja kalateede tõhususe uuringud. Käimas on Võsu jõe paisjärvede mõjude uuring.
Lahtiütlus. LIFE projekte kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE programm. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ja ei pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti. Nende eest ei saa vastutada Euroopa Liit.
Kontaktandmed
Veski 4, Tartu 51005
Tel: (+372) 7 422 767
E-post:
Tel: (+372) 5176886