Natura 2000 kalaliigid Alam-Pedja kaitsealal

Tõugjas Aspius aspius 

Tõugjas on karpkalaliste seltsi kuuluv röövkala, pikkusega 40-70 cm.

Eesti vetes on tõugjapopulatsioon väike, elab peamiselt Peipsi järves ja Võrtsjärves ning nendega seotud suuremates jõgedes. Tõugjat ohustavad koelmute hävitamine, takistused teel koelmutele, veekogude eutrofeerumine ja reostumine, röövpüük, kobraste arvukuse tõus. Vajab ranget kaitset kudemise ja kuderännete perioodil.

Tõugjas on Eestis II kategooria kaitsealune liik ja on kantud punasesse raamatusse määratlemata liigina.

Vingerjas  Misqurnus fossilis

Vingerjas on karpkalaliste seltsi hinklaste sugukonda kuuluv öise eluviisiga mageveekala, pikkusega 18-25 cm. 
Arvukad asurkonnad paiknevad Emajõe vanajõgedes, enamikust muudest teadaolevatest leiupaikadest on vingerjat püütud juhuslikult ja vähearvuliselt. Liigi tegelik levik ja arvukus Eestis ei ole selge.

Vingerjas on Eestis III katekooria kaitsealune liik ja on kantud punasesse raamatusse määratlemata liigina.

Hink  Cobitis taenia

Hink on karpkalaliste seltsi hinklaste sugukonda kuuluv öise ja erakliku eluviisiga kala, pikkusega 9-11 cm.

Eestis on hinku leitud vaid paiguti, teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest. Tema levik Eestis on võrdlemisi lünklik. Asurkondade tegelik arv on teadmata, sest põhjalikumad uuringud hingu leviku ja ökoloogia alalt puuduvad. Enamik hingu levikuandmetest on seni kogunenud juhuslikult.

Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes, järvede veetaseme muutmine, tugev reostus ja röövkalade (haug, ahven) suur arvukus.

Hink on Eestis III katekooria kaitsealune liik ja on kantud punasesse raamatusse määratlemata liigina.

Võldas  Cottus gobio

Võldas on võldaslaste sugukonda võldaste perekonda kuuluv paikse eluviisiga põhjakala, pikkusega 8-13 cm.

Eestis on võldas paljudes jõgedes üks tavalisemaid kalu, kuid mõnedes jõestikes (Väike-Emajõgi, Elva jt) ta levikutõkete tõttu puudub. Läänemeres on võldas levinud hajusalt üle kogu Eesti rannikuala, kuid enamik leide pärineb Väinamere piirkonnast.

Võldast ohustavad veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede kraavitamine, süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud jõgedes. 

Võldas on Eestis III katekooria kaitsealune liik ja on kantud tähelepanu vajava liigina punasesse raamatusse.