Andmete kogumine tuurade kohta

Tuurade asustamise tulemusena on hakanud laekuma teated kaluritelt tuurade nägemise kohta. Osa sobivas suuruses tuuradest märgistatakse enne asustamist väliste märgistega, millel on toodud kontaktandmed tuurade tabamisest ja vaatlustest teatamiseks. Kui märgistatud tuura tabamise korral on registreeritud ka kala pikkus ja kaal, saame hinnata, kuidas neil on meres läinud, kuidas toitunud ja kosunud. Senised teated näitavad, et meie asustatud tuurasid on nähtud kogu Soome lahe rannikuvetes ja olud kasvuks on soodsad.

Teavituse plakat (.png 1,1Mb)

Kohtumised rannakalurite esindusorganisatsioonidega

Rannakalurid on tuura asurkonna taastamise tööde elluviimise oluline osapool! Asustamise tulemusena jõuavad noored tuurad peagi jõest rannikumerre, kus nad satuvad ka kalurite püügivehenditesse. Et kalurid oleksid teadlikud  ja oskaksid asjakohaselt käituda, anname kaluritele teada käimasolevatest taastamistöödest. Läänemeres tegutsevad rannakalurid on koondunud kuude piirkondlikku ühendusse. Osaleme vahetutel kokkusaamistel ja kalurite piirkondlikel koosolekutel, kus tutvustame Läänemere tuura seisundit ja asurkonna taastamiseks läbiviidavaid töid.

Uus partii vastkoorunud tuurasid!

Projekti peamine tegevus - tuurade asustamine - sai plaanitud jätku. Saksamaalt jõudsid Eestisse sellesuvised vastkoorunud tuurad. Sellel aastal õnnestus Saksamaal tuura sugukarja pidaval Akvakultuuri ja Kalanduse Uurimise Keskusel marja kogumine ja inkubeerimine hästi ning saime uuele partiile asustusmaterjalile järele minna nii nagu plaanitud. Tõime Eestisse üle 200 000 vastkoorunud atlandi tuura. 20 000 vastset jäävad Põlula kalakasvatuskeskusse sööma ja kasvama, ülejäänud asustasime Narva jõkke. 

Suur lugu tuurast Helsingi Sanomates

Tuur on tähelepanuväärne kala ja tööd asurkonna taastamiseks pälvivad tähelepanu kõikjal. Soome suurima päevalehe Helsingin Sanomat ajakirjanikud külastasid Eestit ja kirjutasid loo Läänemere tuurast, tema saatusest ja tulevikust. 4. juunil ilmunud artikkel kirjeldab, miks iidne Läänemere asukas möödunud sajandil välja suri ja kuidas nüüd on Eestis alustatud taasasustamist.

Riigigümnaasiumide teadusvõistlus "Tulevik algab siin" 2023

19. mail toimus Kohtla-Nõmmel Kaevandusmuuseumis riigigümnaasiumide teadusvõistlus "Tulevik algab siin". Võistlusel osalenud 14 gümnaasiumi võistkonnad lahendasid erinevaid loodus- ja täppisteaduste valdkonna ülesandeid. Osalesime ka võistluse läbiviimisel. Koostasime kalade tundmise ja loodussõbralikku kalastamist propageeriva ning kaasaegsete kalastiku seiremetoodikate praktilise kasutamise ülesande. Tutvustasime projekti tegemisi ja Läänemere tuura käekäiku. Osalemine oli aktiivne, üüritus oli väga positiivne ja meeleolukas.

Viies avatud kalasadamate päev 

29. aprillil toimus viies üle-eestiline avatud kalasadamate päev. Üle Eesti kokku 26 sadamas toimunud festivalidel oli külastajaid kokku ligikaudu 32000. Tutvustasime projekti ja läänemere tuura olukorda kolmes sadamas Toilas, Leppneemel ja Pärnus, mida külastas vastavalt 1000, 3500 ja 3000 inimest. Kohapeal läbiviidud küsitlused näitasid, et huvi tuura käekäigu vastu ja ka toetus projekti tegevustele on suur. 

Helcom tuura ekspertgrupi aastakoosolek Tartus

Eesti Loodushoiu Keskus korraldas Läänemere Merekeskkonna Kaitse Komisjoni (Helcom) tuura ekspertgrupi 2022 aasta kokkusaamist. Kolmepäevane töökohtumine toimus tuura LIFE projekti raames 9.-11. novembril. Osalesid eksperdid Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist, Rootsist, Suurbritanniast ja Eestist. Külastati Põlula kalakasvatuskeskust, asustati läänemere tuurasid Narva jõkke ja peeti kahepäevane seminar Tartus. Vahetati informatsiooni, arutati läänemere tuura populatsiooni taastamise tegevuste hetkeseisu, tulevikuplaane ja koostöövõimalusi.

Saksa ekspertide külaskäik 

Projekti peamine tegevus on tuura noorjärkude kasvatamine ja asustamine. Asustusmaterjal tuuakse Saksamaalt Meklenburg-Vorpommerni Akvakultuuri ja Kaladuse Uurimise Keskusest. Tuura kasvatamise ja asustamise parimate metoodikate ja praktikate osas vahetatakse kogemusi ka euroopa juhtiva tuuraeksperdi Jörn Gessneriga Leibnitzi Instituudist. Kohtusime projekti strateegiliste partnerite esindajate Jörn Gessneri, Gerd Arndti ja Christin Hoehnega Põlula kalakasvatuskeskuses, kus koos Põlula ekspertide Kunnar Klaasi ja Ene Saadrega toimus põhjalik arutelu projekti eesmärkide, nende saavutamise teede, tulevikuvõimaluste ja arenduste üle.

Vahetasime ka kogemusi Saksamaa kalandusfondi projektiga "Läänemere tuura populatsiooni taastamine Odra jõe valgalal ja Meklenburg-Vorpommerni rannikuvetes".