Vormsi Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Vormsi maastikukaitseala on moodustatud 2000. aastal. Kaitseala pindala on 24 km2, sellest ligi 13 km2 on madal rannikumeri. Vormsi maastikukaitseala põhieesmärk on kaitsta Lääne-Eesti saarestiku omapärast ja kergesti haavatavat loodusmaastikku ning piirkonnale iseloomulikke ohustatud pärandkultuurmaastikke, Loodusdirektiivi elupaigatüüpe, Linnudirektiivi liike ning haruldaste liikide kasvukohti ja elupaiku. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, arvestades selle seadusega sätestatud kitsendusi. Vormsi rannikualad oma pool-looduslike kooslustega jäävad Väinamere hoiualale. Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala on osa üle-Euroopalise kaitsealade võrgustikust Väinamere loodus- ja linnuala koosseisus. Kõige suurem allikatest - Suurallikas – on looduskaitse all ning kaitse all on viis tähelepanuväärsemat rändrahnu: Kirikukivi, Parunikivi, Skärestain, Smen, Vargstain. Vormsil olevate kaitstavate loodusobjektide valitseja on Keskkonnaamet. Külastust korraldab RMK. Looduskaitse ajalugu Vormsil ulatub kahe aastasaja taha. Juba 1766. aastal keelas mõisnik saarel lubja põletamise, soovides nii säästa Vormsi metsi. Esimene kaitseala loodi Vormsil juba 1939. aastal, selleks oli Diby ranna tervisemuda ala. 1987 moodustati Rumpo taimestikukaitseala. 1989. aastal moodustati Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala, kuhu jääb ka Vormsi saar koos ümbritseva mereala ja saarekestega. Biosfääri kaitseala ülesandeks on suunata ala tasakaalustatud arengut, säilitamaks elu ja keskkonda ning looduslikku mitmekesisust. Biosfääri kaitsealad on UNESCO poolt rahvusvaheliselt tunnustatud programmiga alade võrk, mille sisuks on ühendada looduskaitselised taotlused olemasoleva kultuuripärandi kaitse ja ka piirkonna arenguga säästva arengu printsiipidest lähtudes. |
Kaitse-eeskiri |
Keskuse tutvustus
Eesti Loodushoiu Keskus on 2000. aastal asutatud ühing, mis tegeleb peamiselt sisevete kaitse ja kalastiku elutingimuste parandamisega.
Elupaikade kaitse
Allikad, jõed ja järved on meie ühine rikkus, mille suurim väärtus on nende looduslik seisund. Vee-elupaikasid hoides tagame puhta vee, liigirikka elustiku ja kauni looduse.
LIFE projektid
2022. aasta septembris algas viieaastane projekt LIFE Baltic Sturgeon. Lõpule on jõudmas Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse uuringud ja kalateede tõhususe uuringud. Käimas on Võsu jõe paisjärvede mõjude uuring.
Lahtiütlus. LIFE projekte kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE programm. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ja ei pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti. Nende eest ei saa vastutada Euroopa Liit.
Kontaktandmed
Veski 4, Tartu 51005
Tel: (+372) 7 422 767
E-post:
Tel: (+372) 5176886